"uduteket" - 1 õppematerjal

Läänemeri

tuulisuse ja tormide tekkes toimuvate muutustega. Seega ei pruugi pehme, kuid tuuline jäätalv sugugi olla kerge talv. Tuulisuse tõttu läheb merejää kergemini liikvele ja takistab kuhjudes meresõitu. Näitena võib tuua 2002/2003.a. talve, mil jäätalv oli Läänemeres ja Botnia lahe põhjaosas keskmine, kuid Soome lahes karm, eelkõige just jääpankade kuhjumise tõttu. Tuulisuse ja tormidega kaasneb ka kõrgem lainetus. Niiskus ja sademed suurendavad uduteket ja halvendavad nähtavust merel ning suurendavad aluste konstruktsioonide jäätumise riski. Ühtsete jääväljade vähenemisega kaasneb ka mere- ja rannikualade ilma muutlikkuse suurenemine. Muutuvatel jää- ja talveoludel on lisaks veel mitmeid bioloogilisi ja keskkonnaalaseid mõjusid. Üks tuntumaid on hülgeuurijate poolt esile toodud mure hüljeste elu- ja poegimisalade kahanemisest, sest mere jääkate aheneb ja muutub ebastabiilseks.