Merilyn Mõttus LAUK (ruiklase tüüp) Välimus - värvus ja sulestik Lind on pontsakas ja pigimusta sulestikuga, tal on valge laubakilp. Noorlinnud on tuhmhallid ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused
pruun, tumedamate vöötide ja tähnidega. Isaste sulestik onpesitsusajal üsna kirev- musta ja valgekirju, helerohelise laiguga kuklal ja pea küljel ning kreemika pugualaga. Läänemerel laialt levinud. Pesitsuspaigana eelistab väikseid kaljusaarekesi ja lamedat kaljurannikut. On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe. Majanduslik tähtsus- mune süüakse, sulejoped haha udusulgedest. 2. KIVIRULLIJA (Arenaria interpres) Väike u. kuldnoka suurune lind, punakaspruuni selja ja mujal musta-valgekirju sulestikuga. Kõige arvukam Soomes. Elab kajakate koloonias, kajakad kaitsevad. Sööb koorikloomi, putukavastseid jt, keda hangib madalast rannaveest. 3. ALK (Alca torda) on varesest veidi suurem lind musta ülapoole ning valge kõhualuse ja tiivavööndiga.''läänemere pingviin''Eesti vetes tihti ei kohta kui siiski on
annaabi.ee 
