juurdeandmine pumpamise teel.. On mitmeid erinevaid dreenniisutussüsteeme. Süsteemi valikul lähtutakse maapinna langust, põhivõrgu tihedusest ja toitvast valgalast. 8. Uduniisutus. Rakendatakse taimede kaitseks atmosfääri põua eest. Atmosfääripõud esineb kõrge temperatuuri (üle 30°C), madala õhuniiskuse (alla 30%) ja tugeva tuule korral. Sellisel korral transpiratsioon intensiivistub mitu korda, mille tagajärjel taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett omastada. Uduniisutusega saab suurendada õhuniiskust ja alandada temperatuuri 5...10°C võrra. Selleks tuleb põua ajal kord tunnis udustada umbes 1 m³ vett ha kohta. Udu tekitatakse udugeneraatoritega, mis koos veepaagiga haagitakse traktori järele. Mööda põldus sõitmisel levib udu allatuult laiali 1...1,5 km ulatuses. Põldu kasta 10 korda ööpäevas. Eestis ei kasutata eriti, sest atmosfääripõuda ei esine. 9. Empiiriliste taimekasvatusseaduste toime veedefitsiidi ja niisutamise tingimustes: taimede
·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud teeistandustes, kus kuumadel päevadel pritsitakse teepõõsaid. Selle mõjul suureneb teelehtede saak ja paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm)
annaabi.ee 
