F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on olulised veel tänapäevalgi. Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald). Sõnaraamatu koostamisel kasutas transkrpitsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üles märkida. Ainult välteid ta ei märkinud
*Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami ***Läänemeresoome: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa Eesti keele eripära ja võrdlus teiste keeltega Kõigi keelte omadused: Kasutatakse suhtlemiseks, teadete edastamiseks. Tekstid koosnevad lausetest, need omakorda sõnadest, sõnad moodustatakse häälikutest. Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud.
Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest. Karjala kõnelejaid on u 80 000
annaabi.ee 
