Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
Peaks siis küsima, mille poolest
erineb giljotiini-rituaal viimsevaatetorni rituaalsusest? Vastuse oleme juba andnud – viimsevaatetorn
25
Sealsamas, lk. 87.
on tugevasti estetiseeritud rituaal, surma muutmine kunstiteoseks. Ent see on reglementeeritud
kunstiteos – seda nimetame kunstis pigem kitšiks.
Jälgigem Batriani elu lõppstseeni. Batrian sõidab liftiga viimsevaatetorni üles – ja samas tõuseb
tuul. Tuul lõhub laserprojektori poolt uduekraani suunatud kujutised ning Batrian näeb üleva
projektsiooni asemel tegelikkust: lohutut kivikõrbe selle umbekasvanud radade, lagunevate
kitsekorjuste ja kuivanud kaevudega. Batrian sulgeb seepeale silmad. Tsiteerin järgnevat:
ta pilk pöördus aegamisi minevikku: esimesest vaatest peale ei näinud ta elu pilvituid pilte, vaid ehedaid
kaadreid tulvil kannatust ja valu. Need suletud silmade TORNIVAATED tõid temani kõrgema mõistmise, et
annaabi.ee 
