Udu ja selle mõju meresõidule
Selgetel suveöödel on udu näha eriti
madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja
meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise
tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega
rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab
udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2)
Joonis 3
Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma
maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel juhul võib tekkida kuni 500 m paksune
udukiht, mida nimetatakse advektsiooniuduks. Advektsiooni udu tekib tavaliselt siis, kui soe õhk
satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on
annaabi.ee 
