Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
asutati Räpina mõisas paberivabrik, mis töötab tänini. Põltsamaa ümbruses tegutses ettevõtlik
mõisnik Woldemar von Lauw, kes alustas äri pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi,
peeglitega, hakkas isegi portselani tootma. 19. sajandi alguseks oli Eesti töönduses kujunenud
kirev pilt. Tegutsesid Rõika Meleski klaasitööstus, Räpina paberivabrik, Tallinna
sitsivabrikud, suhkrutöötlusvabrikud, pliiatsi-, äädika-, värvi-, sokolaadivabrik, Pärnu
puuvillavabrik, Pollil ja Udrikul toodeti kalevit, trikoosukki, pitsriiet, rummi, rasvaküünlaid,
Harjumaal tärklist, puudrit, Õisus sigareid, Lehtses ja Lellel pudeleid, Hiiumaa talupojad
valmistasid laevu, Tartus oli peegliraamimisetöökoda, Raadil valmistati tellis- ja kahhelkive.
Põllumajandus: Põllumajanduse taastumisel etendas peamist osa viljakaubandus. Tollivaba
kauplemise õigus suurendas vilja väljavedu Rootsi ning uueks viljatarbijaks sai ligikaudu
50 000-meheline Vene sõjavägi
annaabi.ee 
