Kirjavahemärgid
Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses.
nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s)
Suhtemärgina.
nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3.
Semikoolon
Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis
lauseosis juba muid funktsioone täita:
Koondlause loetelurühmad uksteisest:
nt. Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmuri (permi
keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri,
karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled).
Rindlause osalaused üksteisest:
nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt,
ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu.
Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja
Sidekriips
Sidekriips tuleb panna: