Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
kuid näiteks Muš Nadi ei arva, et udmurdi keel võiks välja surra, sest vanemad
inimesed siiski õpetavad oma lastele udmurdi keelt, kombeid ja tavasid. (Nadi, 2013)
Udmurdi keelest on saanud sisuliselt maaelanikkonna "köögikeel", alaväärtuslik
dialekt, mida kasutavad vähese haridusega inimesed ja nemadki vaid pereringis.
1960. aastail olid pealinna Iževski poodide ja kontorite sildid veel kahes keeles, 1980.
aastate lõpuks polnud aga ühtki udmurdikeelset silti enam näha. (Pusztay, 2004)
Suurimaks probleemiks maride ja udmurtide kultuuri säilitamise puhul on see, et neil
ei ole omakeelset haridust. Mõnikümmend aastat tagasi, nõukogude ajal, oli neil
olemas omakeelse alghariduse võimalus, nüüd aga algab õpe juba esimesest
klassist vene keeles. Oma keelt õpetatakse neile noortele kõigest üks või kaks tundi
nädalas. Need tunnid on siiski sageli fakultatiivsed ning lastevanematele antakse
annaabi.ee 
