tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud. 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 1930. aastate II poolel sai Udmurtiast tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ. Udmurdid jäid oma põlisel asualal vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnades seda hilisel nõukogudeajal eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. Juba 1988
Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Tegelikkuses domineerib avalikus elus ja meedias siiski vene keel. Tegeliku udmurdi-vene kakskeelsuse kehtestamist takistavad nii vaesus kui ka venekeelse enamuse passiivne vastuseis. Võrreldes nõukogude ajaga, on udmurdi keele prestiiz siiski kasvanud. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud - turumajanduse tingimustes ei saa paljud endale ajalehtede ja ajakirjade tellimist lubada. Ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama- Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu
annaabi.ee 
