ÕUNA SÄILITAMINE ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL
Looduslike
õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide
maitsvamatest õuntest saadud seemned külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud
paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise
äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada.
Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets-
õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu
Eesti, aga tänapäeval kohtab teda peamiselt Lääne-Eestis, eriti Saaremaal ja Muhul. Ubinad ei
suutnud võistelda aga aed-õunapuude magusamate ja suuremate viljadega. Aed-õunapuid
hakati meil linnade läheduses ja kloostriaedades kasvatama 13. sajandil. Mõisaaedades on
õunapuude kasvatamisest andmed alates 16. sajandist, taluaedades järjest rohkem alates 18.
sajandi lõpust.
Kõrgperiood õunakasvatuses saabus enne II maailmasõda. 1939