Kadripäev
olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii
refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem,
seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal.
Kadrilaulud on keskendunud loomaõnne tagamisele, enam päritakse seal ka
naiste käsitööks vajaminevat.
Kadriannid
Varem anti kadridele enamasti ikka söögikraami: vorsti, käkki, ubeherneid,
pähkleid, karaskeid, liha (eeskätt lambaliha), Mulgimaal kukkikanu. Mitmed neist
toitudest kuuluvad rituaalsete roogade hulka, mida pakuti erijuhtudel. Näiteks olid
oadherned seotud mitmel pool surnuvalvamise ja muude hingeüleminekuga
seotud riitustega.
Annetati ka villu, linu, villaseid esemeid.
20. sajandi keskpaigast on anded muutunud tublisti üksluisemaks. Kõige enam
pakutakse magusat, kommi, õunu, ka raha.
Kadripeod, kadripulmad, kadrikarnevalid