palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3 Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.
Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani