Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uargla" - 2 õppematerjali

Sahara kõrb
4
doc

Sahara kõrb

palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) ­ samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3 Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Kõrbed
15
ppt

Kõrbed

Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun