Tammsaare ja Gailit elulugu
karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" =
krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"),
argoosõnad (Lible ,,kapsad", ,,palvekapsas", Mauruse ,,komade palee", Tigapuu ,,vosmi"
jne.); murde- ja rahvapäraste kõnetavade ja rahvanaljade kaudu (,,Vuatan ja vuatan, tunnistan
ja tunnistan, aga ei tunne ega tunnegi", ,,Säh, võta oma püksid ja aja uadetele jalga, las
kõnnivad tões ja õiguses"); naiivsete järelemõtlematuse veidruste kaudu (,,Kuidas peaks
olema säärase keele nimi, mida pole kuulnud ei sina ega õpetajagi", ,,istu otseteed edasi",
,,kuidas võib inimese elulugu täielik olla, kui selles pole täielikku surma"; siia kuulub ka
Tammsaarel eriti harrastatav lobisev sõnakus, mis kordamiste, keerutuste ja asjatute
kõrvalekaldumistega jutulõnga peaaegu edasipääsmatult kinni takerdab või viib selle sootuks