Keskaeg Eestis
Käsitöö. XVI oli Tallinnas ligi 20 tsumfti, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri).
Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad
linnad piirati kivist ringmüüriga. Vaesem elanikkond elas eeslinnades e agulites.
Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väiksed poed. Selle äärde rajati raekoda tähtsaim
ühiskondlik hoone.
Rahvastik. Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas
etendasid suuremat rolli sakslased.
Katoliku kirik ja usupuhastus
Kirikukorraldus Eesti alal. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks, kui see üldiselt mujal
oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop.
Piiskop oli kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.
Missa pidulik jumalateenistus.
Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik.
Kloostrid
annaabi.ee 
