impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest see on erineva sagedusega siinus kompnentidest, millele on liitunud ka mingi alalispinge mida nimetatakse alalis kompnendiks ja mis on määratud impulside keskväärtusega. U(t)=U0+U1m sin (t+1)+ U2m sin (2t+2)+U3m sin (3t+3)+....+ Unm sin (nt+n). Siin siis U0 on alaliskomponent U1m sin (t+1) on esimene harmooniline mille sagedus ühtib impulside kordussagedusega. U2m sin (2t+2) on teine harmooniline mille sagedus on esimesest harmoonilisest ehk impulside kordus sagedusest 2 korda suurem jne. Üldreeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab ta impulsilise signaali kuju.
[VZ6s#q##Gi_g#]#kK#"]3 F!@2+##
kompensatsioonimähis, teise paari mõõtemähised (joonis 3.21). Joonis 3.21 Ergutusmähist w1 toidetakse ühefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. Ergutusmähises voolav vool tekitab õhupilus pulsseeriva magnetvoo, mis indutseerib rootorimähistes w2 ja w3 emj, mille tulemusena koormustakistitel Zk1 ja Zk2 tekivad pinged U2 = U2m * sin ja U3 = U3m * cos kus - pöörleva trafo rootori pöördenurk. Kompensatsioonimähis wk on ette nähtud mõõtemähistes voolava voolu poolt tekitatud magnetvoo mõju vähendamiseks ergutusmagnetvoole ja ta kas lühistatakse või ühendatakse temaga takisti. Eristatakse siinuselis-koosinuselist pöörlevat trafot (skeem joonisel 3.21.a) ja lineaarset pöörlevat trafot (skeemid joonisel 3.21.b ja c). Lineaarsel pöörleval trafol on rootorimähise väljundpinge võrdeline rootori pöördenurgaga.
annaabi.ee 
