Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste
11 9,6 58,6 0,836177 0,864307 0,800654 1,966032 170 136,1111 101,8517 Valem 1 on võimsuskadu liinis (ΔP) ΔP=I12r=ΔU*Ii [W] (Valem 1) Valem 2 on tarbitav võimus (P1) P1=P2+ ΔP [W] (Valem 2) Valem 3 on ülekande kasutegur (η) η=P2/P1 (Valem 3) Valem 4 on kogusüsteemi võimsustegur (Cos φ1) Cos φ1=P1/(U1I1) (Valem 4) Valem 5 on tarviti võimsus tegur (Cos φ2) Cos φ2= P2/(U2I2) (Valem 5) Valem 6 on mahtuvuse tegelik väärtus (Carv) Carv= 10^6Ic /(2π50U2) [μF] (Valem 6) Valem 7 on tarviti parameeter (Z2) Z2=U2/I2 [Ω] (Valem 7) Valem 8 on tarviti parameeter (R2) R2=P2/I22 [Ω] (Valem 8) Valem 9 on tarviti parameeter (X2)
Magnetvoo muutumise kiirus on mõlemas mähises ühesugune. 1=-n1/t; 2=-n2/t Primaar-ja sekundaarmähise emj-dude efektiivväärtuste suhet nim trafo ülekande teguriks k. k= 1/ 2=n1/n2~U1/U2. Trafo reguleerib automaatselt võrgust kasutatavat elektri energiat kooormusvoolutugevusest olenevalt s.t. kui pinge suureneb, siis voolutugevus väheneb. n1/n2~I2/I1 Trafo kasuteguriks nim sekundaarvõimsuse(P 2) ja primaarvõimsuse (P1) suhet. =P2/P1=U2I2/U1I1=P2/P2+PCu+PFe Võimsuskadu koosneb kahest osast: 1)Mähiste moojenemise tõttu vaseskadu PCu 2)Raudsüdamikus tekkiv induktsioon ja ümbermagneetumise tõttu esinev kadu PFe Suure võimsusega trafo kasutegur on peaaegu 98%
sidestamiseks (sidestustrafod) ja võimendi väljundtakistuse sobitamiseks koormuse takistusega (väljundtrafod); Impulsstrafod lühikeste impusside muundamiseks ja kujundamiseks; Autotrafod kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses ja sekundaarahel ei pea olema primaarsest galvaaniliselt eraldatud. Tunnussuurused: Toitetrafol primaarpinge U1, sekundaarpinged U2.1, U2.2..., sekundaarvoolud I2.1, I2.2..., primaarvõimsus S1 = U1I1 (I1 on võrgust tarbiv vool), sekundaarvõimsus e nimivõimsus S2 = U2.1I2.1 + U2.2I2.2..., kasutegur = S2/S1. Sobitustrafol sisendtakistus rsis, väljundtakistus rvälj, sagedusriba fmin...fmax (alumise piiri määrab primaarmähise induktiivsus L1 ja ülemise piiri trafo omamahtuvus C0. Impulsstrafol transformeeritava impulsi ning selle esi- ja tagakülje kestus. 21 Trafode südamikud enamasti elektrotehnilisest terasest, millel
on trafo ülekandesuhe. Järelikult avaldub trafo sekundaarvool kujul w1 I2 = I1 = kw I1 . (2.2) w2 Seega sõltuvad trafo voolude ja pingete suhted keerdude arvu suhtest. Trafo sekundaarnäivvõimsus on ligikaudu võrdne primaarnäivvõimsusega: U2I2 = U1I1. (2.3) Koormusesse antav võimsus Ps on sekundaar-ja primaarvõimsuse aritmeetiline keskmine Ps = Ud Id m , 2 I2 = Id