Eesti kirjanduse ajalugu I
omapära,annab vihjeid eestlaste eluolust, astub välja rahva ebausukommete vastu, mainib
esmakordselt trükis nime Kalev, säilinud pole.
Tema saksapärane kirjaviis kujundas kogu 17. sajandi eesti kirjakeelt - püüdis lohakat maakeelt
saksa tingimustele vastavamaks painutada, seega esines vigu ja vastuolusid rahvakeelega.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 4
Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius (u1600-1645) - pani aluse
lõunaeestikeelsele kirikukirjandusele. 1632. aastal kaheosaline kirikukäsiraamat. Pani aluse
tartumurdelisele kirikukeelele.
Eri piiskopkondades tegutsenud Stahl ja Rossihnius panid oma käsiraamatutega aluse eesti keele
kahele erinevale kirjakeelele, mis arenesid edasi raamatute avaldamises kahes keelemurdes. Hakkas
pidev rivaalitsemine õigema keelemurde pärast. Kirikuraamatute väljaandmine eraldi Põhja-Eesti ja
annaabi.ee 
