paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued zanrid Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia
Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides. See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued zanrid 15.saj. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus- missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia
annaabi.ee 
