"tõusuallikas" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

Mõned jõed koosnevad seal vaheldumisi maapealsetest ja maa-alustest osadest. Meie pinnases on Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite avamusalal ligi 50 karstiõõnsustesse kaduvat salajõge. Tuntumad lõigud on Jõelähtme jõel (voolab Kostivere läheduses 2,5 km maa all) ja Kuivajõel (Harjumaal Kose- Uuemõisa lähedal, kuivaga kaob jõgi karstialal täielikult maa alla). Kuulus Tuhala nõiakaev on Tuhala jõe maa-aluse haru ajutine tõusuallikas. Veesurve tekib maa-aluses jões ja nõiakaevust ,,keeb" siis välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Eestis kasutatavast joogiveest moodustab põhjavesi u 70 %, pinnavett kasutatakse joogiveena enam Tallinnas ja Narvas. Põhjavett saadakse peamiselt puurkaevudest, neid on Eestis paarkümmend tuhat ja sügavaimad ulatuvad kuni mitmesaja meetrini. Lisaks joogiveele kasutatakse põhjavett palju tööstuses ja põllumajanduses. Kokku kasutatakse meil vett umbes miljon kuupmeetrit ööpäevas