2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutamist jõuda kiiresti samasse asendisse Eristatakse staatilist ja dünaamilist tasakaalu Vajalik arendada varakult Ruumitunnetus Oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas, sõltuvalt tegevuskohast Eristatakse ruumilist tunnetus ja ajalist tunnetust Nt sportmängus on oluline nn " viiekordne nägemine" (kaaslased, vastased jm) Harjutada varakult Täpsusvõime
suured · aeglased lihaskiud ei arenda suurt jõudu, aga kiired lihaskiud arendavad suurt jõudu · aeglased lihaskiud on kauakestvad ehk vastupidavad, aga kiired lihaskiud on vähevastupidavad 13. Mis on koordinatsioon ja nimeta selle liigid. Koordinatsioon on kehaline võime, mis on seotud organismi liikumise juhtimise ja teostamisega, kas ettenägelikult või siis uute liigutustega kohanemisel. Koordinatsiooni liigid: · tasakaal · ruumitunnetus ja liigutuste ruumiline täpsus · täpsusvõime · rütmitunnetusvõime · reaktsioonivõime · ümberkohanemisvõime · liigutusvilumusvõime 14. Mis on jõud ja nimeta jõu liigid. Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist või objekti kuju muutumist. Jõud on ka füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Jõu liigid: · raskusjõud · elastsusjõud · hõõrdejõud
Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks asendada võõrterminit võõrterminiga. asendada omaterminit omaterminiga. Keele omapärasuse säilitamiseks tuleks eelistada omaterminite arendamist. Pseudovõõrsõnad väga otse üle võetud võõrterminid (nt episood vs episode, enormne vs enormous) Oma- ja võõrtermineid eristavad väljendus- ehk täpsusvõime (kas sisevorm on läbinähtav?), moodustus-, süsteemivõime ning talitluserinevused (kellele on tekst suunatud?). Kas tuleks otsustada võõr- või omatermini kasuks? - Tuleb austada olemasolevat sõnavara oma keeles. - Tuleb arvestada mõiste tarvitamise ulatust. - Tuleb arvestada võõrtermini sobivust eesti keelde. - Tuleb uurida, kui head omaterminit õnnestub luua. - Tuleb uurida eksotismide põhimõtet mõni mõiste on seotud üksnes teiste rahvastega.
annaabi.ee 
