ja ta hakkab vabatahtlikult lugemist harrastama. 3 ELEMENTAARSE LUGEMISOSKUSE ÕPETAMISE MEETODID Lugemaõpetamise meetodid jagatakse kahte suurde rühma: sünteetilised ja analüütilised. Tabelis on esitatud tüüpilisemad lugema õpetamise meetodid. Tabel 1: Elementaarse lugema õpetamise meetodid ( Lerkkanen, 2007) Sünteesipõhised meetodid Analüüsipõhised meetodid Tähemeetod: täht- silp- sõna Häälik- silp- meetod: Terviksõnameetod: häälik- silp- sõna sõna- silp- täht Libisev meetod: Domani meetod: häälik- silbidrill- sõna sõna- lause- tekst- tähed Leiutamismeetod: Lausemeetod: Häälik- silbitrill-sõna lause- sõna
Waldorfi pedagoogika kohaselt ei tohiks aga last liiga vara lugema õpetada. Rõhutakse pigem vaatlemise, kõne, sõnavara ja loovuse arenggu soodustamist. Kuni seitsmenda eluaastani tuleks last julgustada mängima, joonistama, jutustama, tegelema loodusteaduste ja loodusest pärit asjadega ning väärtustama kodu. Põhjuseks võib pidada, et lugema õpetamine eeldab lapse kujutlusvõime arendamis Meetodid Tähemeetod Vanimat lugemaõpetamise meetodit (347-419 p.kr.) seostatakse ladina kirikutegelase Hieronymuse nimega. Kord lugema õppimisel oli niisugune: tähtede nimetuste selgeks õppimine tähestiku järjekorras, silpide kokkulugemine ja sõnade lugemine.Tänapäevalgi peetakse sellist õpetusjärjekorda kõige loomulikumaks. Esmalt tähed selgeks ning siis sõnu lugema. Sellise meetodi puhul õpiti tähti ning loeti vaid silpe ja sõnu väga pikka aega mitu aastat. Lugemise
annaabi.ee 
