Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid
on rõhku ja naftavoogu kontrollida). Lisatakse juurde muud vajalikud seadmed ja süsteemid.
Järgmisteks ettapiteks on ammutamised.
Esimene ammutamine ehk ,,Primay recovery", kus ammutamine tuleneb mitmetest
loomulikest mehhanismidest (mehanismid, mis iseenesest muudavad nafta pumpamisprotsessi
lihtsaks, kes mitmed looduslikud tegurid aitavad selles staadiumis nafta liikumisele kaasa,
näiteks gaasi paisumine reservuaari tipusi, gravitatsioon jne). (Tzimas, Gorgakaki 2005)
Teisane ammutamine ajajooksul rõhk naftakaevus langeb ning maaalune rõhk pole
enam piisav jõud, et naftat pinnale suunata (erinevalt esimesest ammutamisest). Tei sane
ammutamine kujutab endast välise energia kasutamist reservuaaris, kus survet ja rõhku
suurendatakse väliste vedelikega (vesi, gaas, õhk ja süsihappegaas). Eesmärgiks on vähendada
vedeliku tihedust kaevus. Siit on juba nafta saamise hulk kordades suurem kui esmasel
ammutamisel. (Ibid.)