Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
a. peale 12 liikmeline nõukogu (consiliarii regis
Daciae, U. B. 491) vasallidest, mis 14. aastasajast peale ülem instants on ka tsiviil- ja
kriminaalasjus (Transehe, n. t. lk. 41). Valdemar-Eeriku laenumeeste õiguse põhjal (kirja pandud
1315. a.) kinnitab kuningas laenumehele laenumaa kõige tuluga, kümnisega, maksudega, kõige
kaelakohtulise õigusega küla kohta, põllu kohta, metsapuude kohta, vee kohta, niikaugele kui
laenumehe piir ulatub (mit aller Nuth, mit Tegedenn, mit tynsen, mit allem rechte in hal8 vnnde
in hande, in dorp, an velde, an holthe, an Wather und also verke alse eynes Mannes Mareke
wendett", I peatükk, § 3).
Hoolimata paavsti keelust võeti ja jäeti Harju-Viru vasallide otsusel eestlaste juures tulise raua
proov tarvitusele (a. 1306, Reg. 713).
Vasallid räägivad viimaks pärismaalastest nagu enne ainult maaisandad, tarvitades sõnu: ,,Minu
eestlased" (Estones mei; näit. U. B. 735, a. 1329) jne.