Kodu kosmoses
siia integreeritud sellisel viisil, et neid kahte ei saa enam lahutada. Setu usund ongi selline.
Kolm esimest küsimust. Erinevad müüdikäsitlused, millega pole kaugeltki mitte ammendatud
antropoloogilised käsitlused müüdist (nt. funktsionalistlikku pole).
1. Mingi paratamatu tee, mille kõik lõppude-lõpuks peaks läbima. Inimene on alguses rumal, hiljem
saab ta targemaks. Müüte peab võtma sõna-sõnalt. 19. sajandil on ka teisi lähenemisi, mida võib ka
võrrelda Tyloriga, nt. Max Mülleri oma: keelele on omane personifikatsiooni protsess, metafoorid.
Müüt teadusest nii kaugel kui võimalik, puhas poeesia.
2. Sümboolne müüdikäsitlus. Hõlmab kõiki müüditeooriaid üldiselt, kus müüti peetakse religiooni
tuumaks. Seega müüt on teadusest kaugel. Uuemat tüüpi religioon, tekstikeskne fundamentalism.
Arhailine religioon, paganlik, mittekirjarahvaste religioon on teaduslikule mõtteviisile mingist
vaatepunktist lähemal