Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
meelepuudega õpilasi (Plado, 1997).
Veel üks oluline tegur, mis üht kuulmislangusega last tavakoolis ootab, on nii õpetajate kui
kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Kirjandusest võib lugeda, et arvamusi kuulmislangusega
õpilasest on erisuguseid. Näiteks selgus uurimusest ,,Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas
koolis" (Nunes et.al, 2000), et kurt laps ei saanud klassikaaslastelt märgatavalt halvemaid
hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad
tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need
on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta (Leppik, 2000).
Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse
tavakoolis. Mõningatest Eestis ja mujal maailmas läbi viidud uurimustest kajastab antud
seminaritöö. Lisaks uurimustele antakse järgnevates peatükkides ülevaade kuulmislangusest ja