A.dumas Kolm musketäri terve raamat
minu sõbrad, mis mind muidugi kurvastab, kuid ma tean, et te olete vaprad ning ausad
aadlikud ja et teid võib usaldada. Härra Athos, suvatsege mind oma kahe sõbraga saata,
siis on mul saatjaskond, mida kadestaks isegi Tema Majesteet, kui me teda kohtaksime.»
Kolm musketäri kummardasid kuni oma hobuste lakkadeni.
«Vannun oma au juures,» ütles Athos, «Teie Eminents leeb hästi meid kaasa võttes,
sest me kohtasime teel ohtlikke isikuid ja neljaga neist oli meil isegi kaklus «Punases
Tuvimajakeses».»
«Kaklus -- ja miks, härrad?» küsis kardinal. «Te teate, ma ei armasta kaklusi.»
«Just sellepärast on mul au Teie Eminentsile teatada sellest, mis toimus, sest te
võiksite sellest teada saada mujalt ja valede andmete põhjal arvata, et süüdi oleme meie.»
«Ja millega see kaklus lõppes?» küsis kardinal kulmu kortsutades.
«Minu sõber Aramis, keda te siin näete, sai kerge mõõgahoobi' käsivarde, mis teda