Selle tõttu on võimalik failide loomine, mille näiv tüüp ei vasta tegelikkusele (näiteks käivitatav fail ,,pilt.png.exe", millest kasutajale kuvatakse ,,pilt.png"). Teiseks meetodiks on tsükkelkoodkontrolli CRC16/CRC32 kasutades genereerida erinevate operatsioonisüsteemi failide osadest viiruse koodi. Moodust kasutades on võimalik lahti pakkida üsna suuremahulist pahavara. Selline rünnak on väga kergesti leitav traditsioonilise viiruse signatuuri tuvastamismeetodi poolt ning tänaseni pole seda avalikkuses leitud Viiruste meetodid avastamise vältimiseks Kasutaja poolt märkamata jäämiseks kasutasid osad viirustest, eriti MS-DOS platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu
seadmete eest ning teine, kus objekt on nähtamatu (ehk ei hajuta ega neela) ka teda läbivaid laineid. Esimesel juhul vähendatakse märgatavalt objekti hajumise ristlõiget, parimal juhul vähendades seda kuni nullini, kus objekt enam üldse ei hajuta pealelangevaid välju. Selle saab saavutada siis, väga neelavaid materjale kasutades. Meetod on rakendatav ainult siis, kui kiirgaja ja vastuvõtja asuvad samas kohas ja tuvastamismeetodi idee seisneb objektilt peegeldunud lainete detekteerimises. Kui selline ese jääks allika ja vastuvõtja vahele, siis ta siiski blokeeriks kiiratud laineid. Vastuvõtja küll ei teaks millise objektiga on tegemist, aga ta näeks selle objekti varju. Kirjeldatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks luurelennukitel, mis on disainitud sellise kujuga, et tagasi hajumine oleks väike, ning selle lisaks on kaetud spetsiaalse musta neelava värviga. Lennukite asukoha detekteerimiseks
annaabi.ee 
