Eesti looduse ja vaimse kultuuri väärtused ning nende olulisus majanduslike huvide kõrval
sügavaid uuringuid, kuna, kui nad seda ei tee, siis sellega tulevad suuremad kulud looduse
taastamisele. Peale selle, see soodustab koostööd riigiasutustega selleks, et parandada hea tavana
oma arusaamist tegevusohtudest, rakendada keskkonnakahju vältimiseks vajalikke
ettevaatusabinõusid. Samas ei ole ettevõtjatel võimalust oma ,,jälgi segada", kuna
keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastajaks on Keskkonnaamet, kes keskkonnakahju
kindlaksmääramiseks kaasab eksperte. (Ibid, 5-6) Viimaseks, uurides allikaid, olen välja
selgitanud, et Eestis arendaja kannab kõike mõju hindamisega seotud kulud (KeHJS §8). Sellest
lähtuvalt, aga eeldan, et võimaliku meetodina, kuna mõju hindamine ning nõutava hulka ja hea
kvalideediga uuringute läbiviimine nõuab palju ressursse, käsitlen mastaabsete projektide korral,
millel on riigil huvi, toetava abi korraldamist
annaabi.ee 
