E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ja
päevavalgel vaenlaste väikest arvu tähele pannes neile kallale võiks kippuda. Ma ei usu seda
küll mitte, sest ma olen junkrute imelikku agarust ja visadust -- plagamise asjus näinud, aga
venelased ei tea seda mitte, vaid peavad arvama, et mõisamehed siitsamast metsast neid
varitsevad. Minu nõu on nüüd see: tefe jääte siia padrikusse ootama ja hoiate ennast hästi
varjul, kuna mina luurama lähen, kas venelased Kuimetsast lahkunud. Valitseb seal vagane
lugu, siis tuustin laagri ja mõisa varemed läbi; vahest puutub, mulle otsides mõni tulest ja
riisumisest ülejäänud räbal või ka natuke toiduvara silma, mida meil ju ka hädasti vaja on.
Valge on käes, ma võin katse kõhe käsile võtta.»
«Ei, ei!» hüüdis Agnes äkitselt pead raputades.
«Mikspärast ei?» imestas Gabriel. «Ma ei taha, et teie minu pärast oma elu pandiks panete.»
«Ma ei mõtlegi oma elu pandiks panna,» naeratas Gabriel. «Ega ma ometi uisapäisa
venelaste otsa ei jookse