Luuletuste raamat
6
Mulgimaale
Hendrik Adamson
Om maid maailman tuhandit
ja rahvit mitmit miljunit -
üksainus Mulgimaa.
Ää kuri kui las olla ta -
ku Pikasilläst üle saa,
suud annan mullal ma.
Ja üte aindsa mõttege
ma eidä õhtu magame
ja tõusu ommuku:
Oh kunas ma su jälle näe?
oh kunas kodun tõusup päev
ja õhtu pas`tab kuu?
Üts einanutt ek kõrreke,
ku kodust siia kaugeke
lind noka otsan tuuss -
ma ikess pääl ta otseldi
ja ütsi pisare kik vii
ta küles ära juuss.
7
Su enda kätes on maailmakohus.
Valmar Adams
Aeg sügav meri on ning madal kallas.
Aeg iidne tuum ning ümardatud rüü.
Aeg kordub: oled ühest ulmast valla,
kui mõistust kotti ajab vastne müüt.
Su sekundeisse tungisid nad jälle,
ideede maagia ja biose elaan,