Ühel suvisel päeval, otsustas Kalevipoeg minna Soome, et valelikult võlgnikult-Tuuslarilt kaua oodatud raha kätte saada. Kalevipoeg oli noor mees, kes ei teadnud elust veel palju, kuid sai siiski aru, et võlgniku suhtumine temasse on vale. Seega ostis ta õhtused edasi-tagasi laevapiletid ära, sest teadis, et ega tal sinna kauaks asja ei ole. Kalevipoeg oli teel Soome poole ning nägi juba laevatekilt, et Soome kaljune rand paistis. Ta teadis, et Tuuslaril olevat sadama juures kinnisvara firma, isegi uhke auto oli maja ette pargitud. Kalevipoeg läks enesekindlalt firma uksest sisse ning küsis inimestelt, et kas Tuuslar juhuslikult tööl on. Kõik naeratasid viisakalt ja vangutasid pead ning mainisid midagi, et ta olevat puhkusel. Kalevipoeg ei mõistnud soome keeles midagi enamat küsida ning mõtles, et läheb õige hotelli puhkama. Jõudnud hotelli, viskas ta pikali ning mõtles veidi laevasõidust puhata. Suure ehmatusega
See raius puu maha. Puust sai sild Viru ja Soome ranna vahel. IV Kalevipoeg Soomes. võimas käsi lõhkus laineid ja kange mees ujus väsimatult Soome poole. Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema