E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
uhkuse ja rahvusliku übuse paljastamine, millega kirjanik jäkas oma ajalooliste
jutustuste võtlevat suunda.
Omapäases satifrilises laadis kirjutatud teos on «Tallinna narrid ja narrikesed»
(1892). Siin kujutab Bornhöe mitmesuguseid vana Massiüiskonna tingimustes
veidruseni virildunud tü upe, kes on tüised, käutud ja naeruvä arsed, olgu nende
narruseks siis kuulsus, raha võ armastus. Eriti teravalt on Bornhöe oma satiiris
väja naernud kodanluse alusetut kul-tuuriupsakust ja «eesti suurvaimude»
väjahaudu-mise maaniat; eelkõge on Bornhöe halastamatult karikeerinud tolle
ajajägu rohkearvuliste epigoonlike sulesorkijate andetust ja harimatust, rumalüeolevat
suhtumist rahvasse ja üdse madalat vaimset tasapinda «kirjanik» Salomon
Vesipruuli halenaljakas kujus. Juba kangelase nimigi on paljuülev, väem ilmekas
pole tema «loominguliste meetodite» kujutamine. Bornhöe teeb naeruks
annaabi.ee 
