mida peetakse esimese albumiga võrreldes edasiminekuks, nii muusika kui sõnad on arenenud, samas pole aga kuhugi kadunud see metsikus ja viha, millega esimest plaati iseloomustada võib. Inspireerivateks jõududeks on nimetatud filmi Kümme käsku, lugu Fade To Black ( mängida ) , mis räägib kaotusega leppimisest, oli inspireeritud aga juhtumist kui varastati bändi tehnika. Aastast 1986 algas Metallica kiire tõus. Ilmus nende kolmas album, Master Of Puppets, mida esitleti tuuritades koos Ozzy Osbourne'iga. Album tõusis USA müügiedetabelis 29. kohale ning püsis seal 72 nädalat! Väike tagasilöök tabas Metallicat kui James rulluiskudega kukkudes käeluu murdis, kuid see ei seganud kontserdiandmist, mõnda aega tuli fännidel leppida lihtsalt asenduskitarristiga. James hakkas uuesti kontsertidel kitarri mängima 26. septembril, 1986. aastal. Sel õhtul tundus, et Metallica võib täiel rinnal oma edu nautida, kuid juba järgmisel hommikul
ühevärvilisusele hiljem kõigide aegade viletsama kujunduse tiitli, sai muusika väga positiivse hinnangu. Kuigi albumi valmimisega oli mõningaid probleeme ning selle kulud kasvasid suhteliselt suureks, oli asi vaeva väärt, sest juba mõne nädalaga sai see plaatinaplaadi staatuse ning seda müüdi rohkem kui bändi kõiki eelnevaid plaate kokku. Plaate müüdi juba esimesel nädalal 650 000. Järgnevad aastad möödusid Metallical tuuritades mööda maailma. Metallica oli oma populaarsuse tipus: ükskõik, kuhu nad ka läksid, müüdi nende kontserdid alati välja. Pärast peaaegu kolmeaastast Black Albumi tuuri hakkas bänd tegelema uue suuna otsimisega. Järgnevalt tegeleti umbes aasta uue albumi, mis sai nimeks ,,Load", tegemisega. Plaadi piiratud pikkuse ning bändi soovimatuse tõttu anda välja duubelalbumit ilmus 1997. aastal album ,,ReLoad", kus olid ,,Load"-ilt välja jäänud lood, millest mõnda oli uue plaadi jaoks
Classicsist, mis sai väga tunnustava kriitika. Nimedega "hääle mitmekülgsus" Chicago Tribune poolt ja "üks maailma suurimaid loodusressursside" Detroit Newsi veergudelt, Jarreau lisas uue peatüki tema 25-aastane salvestus karjäärile ,,Tomorrow Today" (2001), GRP Records debüüt. Al Jarreau sai oma tähe "Hollywood Walk of Fame", märtsis 2001, tema staatuseks: üks parimaid lauljaid oma põlvkonnas. Al veetis ülejäänud 2001 aasta tuuritades Ameerika Ühendriikides, Euroopa ja Lõuna-Aafrika ja töötas oma järgmise albumiga All I Got (2002), kus teevad kaasa Verzion Telecomi "Champion for Literacy". Sellele järgnes Grammy ® nominent Accentuate The Positive (2004) GRP Records / Universal Music Group. Al ,,30 aastat muusika äris" ühendus legendaarse R & B kitarrist ja laulja, George Bensoniga, et teha album ,,Givin' It Up"
aastal ka ajakirjad Noorus (rubriigis ,,Esimene trükiproov") ja Vikerkaar. Tartu populaarses restoranis ,,Kaseke" pillimehena töötatud 5 aasta jooksul (1987- 1992) kirjutas Vilep enamuse täiskasvanute luulekogude ,,Alateadvuse alla" (2001) ja ,,Mind oli kaks" (2006) luuletustest. Sellel ajajärgul sai talle selgeks, et varem või hiljem pühendub ta kirjutamisele täielikult. Seltskond, milles Vilep viibis, koosnes enamuses muusikutest. 80ndate keskel ansambliga MTJ ringi tuuritades tutvus Vilep Peeter Volkonski, Raimu Aasa, Hannes Kaljujärve ja Lembit Liivamäega. Tartus elades said sõpradeks Sass Müller, Merle Jääger, Hannes Varblane jt värvikad avaliku elu tegelased. Neid inimesi peab Vilep oma vaimumaailma kujunemisel loetud raamatute kõrval ehk peamisteks teguriteks. (Vilep 2007c). Lastekirjandusliku eeskuju ja iidolina on Vilep nimetanud Ott Arderit. Tema sõnul pani just Arderi looming teda lastekirjandusega tegelema. (Nuka 2004: 5).