Sel eesmärgil tegutsevaid kalahaudejaamasid rahastatakse üldjuhul riiklike teadusuuringuprogrammide kaudu ning nende sihtrühmaks on üldjuhul põlised kohalikud liigid. Nii tegutsevad mitmed Euroopa kalahaudejaamad pärast vee kvaliteedi paranemist ja teatavate infrastruktuuriga seotud ümberkorralduste läbiviimist, mis annavad rändava eluviisiga liikidele tagasi liikumisvabaduse, näiteks jõgede taasasustamisega lõhe ja tuuraga. Sellised avalikku huvi pakkuvate küsimustega tegelevad kalahaudejaamad võivad osaleda ka merevarude rikastamise projektides. Sellise tegevusega hakati tegelema XIX sajandil ja see seisneb loodusliku kalavaru tugevdamises kalahaudejaamast pärinevate noorkaladega, et säilitada kalandusest sõltuvat majandustegevust. Sellise rikastamisega on tegeldud näiteks Läänemere lõhe või Põhjamere hariliku merekeele puhul. Tuleb märkida, et selliste teaduspõhiste kalahaudejaamade
29.07.09. 25 roheline 22,6 84 0,377 9,27 9,4 28.08.09. 22 roheline 19,2 182 0,400 9,18 20,9 24.09.09. 26 roheline 14,4 129 0,490 8,92 13,2 Tabel 1. Undi veehoidla veeproovide andmete tabel Proove võeti Undi veehoidla paisu juures olevalt sillalt. Talvel, kui järv oli jääs, saime ka järve keskelt proove võtta. Selleks raiusime tuuraga jäässe augu ja võtsime sealt otse kõik vajalikud proovid. Vastavalt uuritavale parameetrile on proovide võtmise metoodika erinev. Vee läbipaistvust uuritakse Secchi kettaga (foto 1). Valge ketas, mille diameeter on 30 cm, lastakse nii sügavale vette, kuni ketast veel näha on. Saadud mõõtu nimetataksegi vee läbipaistvuseks. Secchi kettaga saab uurida ka vee värvust. Selleks lastakse ketas poole läbipaistvuse piirini ja sealt hinnatakse värvust
annaabi.ee 
