kuhjaga ära! Lehitsedes psühholoogiatunni konspekti meenub mulle, kuidas me pidime kunagi oma eesmärgid paberile seadma. Kõik, mis pähe tuli, pidi kirjutama lehele. Kirjutada tuli praegune eesmärk, ning eesmärk 3 aasta pärast – tunnis nende koos uurimine aitas selgusele jõuda selles, mis mulle tähtis on ning mida ma tegelikult väärtustan. Ma unustasin põhikoolis vahepeal oma eesmärgi- omandada teadmisi ja sellepärast tuupisin lihtsalt õpitava materjali suure kiiruga pähe. Sellepärast ei ole mul neid teadmisi enam tulevikus. Lisaks aitab psühholoogia tund selgusele jõuda vaimsetes väärtustes ja oma eesmärgid enda silme ette must-valgelt manada. Kuid paraku kipuvad mu seatud eesmärgid meelest ära minema ja selle tagajärjeks kipub olema see, et ma ei pruugi oma kõiki seatud eesmärke täita. Minul jäävadki palju kergemini meelde faktid ja aastaarvud, kui asjad, mis on saadud mõtisklemise teel.
mõistust” (ingl It does a fool no good to spend money on an education, because he has no common sense). George W. Bush (Ameerika 43. president – toim) – raske on paremat näidet tuua. Haridus on kellegi mõttemaailma inspireerimine, mitte selle täitmine tühja pahnaga. Võtke mind ennast kui “haritud inimese“ näidet”, kes jõudis sellisele järeldusele ainult pärast pikki õhtuid raamatukogus/…/, kus tuupisin pähe valemeid, fakte, kuupäevi. Poolt sellest ma ei mäletagi ning poole sellest ma unustasin kohe pärast eksamit. /…/ Ma leian tihti ennast jooksmas klassidesse, et leiaks hea koha, kus saaksin toetada pea lauale ning uinuda. Irooniline kui see ka pole, kuid see on ülikoolis ainuke aeg, mil ma ajan oma unistusi (ingl dreams – unistused ja unenäod) taga. / …/ Ma ei ütle, et kool on halb ja sealt ei ole midagi saada. Kõik, mida ma ütlen, on
annaabi.ee 
