Folkloristika alused
on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid
mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise.
Tagasi põhimõistete loendi juurde
3.2. Pärimusrühm
Küsimus, mis on traditsioon, tingib ühtlasi küsimuse, kelle traditsioon - see on
küsimus pärimusrühmast. Ilma pärimusrühmata rahvaluulest rääkida ei saa. Kuid
kuidas määratleda pärimusrühma, sedagi on tehtud erinevalt klassikalise ja
tänapäeva pärimuskultuuri uurimise puhul.
Rahvaluuleteaduse tuumtekstidest on tuntud näide: kas linnamaja üksteist
mittetundvad inimesed saavad moodustada pärimusrühma; kas bussipeatuses
koos bussi ootavad inimesed võivad moodustada pärimusrühma jne.
Põhimõtteliselt ei ole vastus esitatud küsimustele üheselt eitav. (Vt: Alan Dundes.
Kes on rahvas? - Alan Dundes, "Kes on rahvas?" ja teisi töid folkloristikast. Tartu
2002.)
Pärimuse analüüsis sotsiaalsest vaatepunktist käsitletakse pärimusrühmi kui
suhteliselt väikesi ja hajusate piiridega kooslusi