Talupoja elu keskajal
Talupojad müüsid küla- ja
linnalaatadel linnuliha, mune, koduseid lihasaadusi, värsket ja kuivatatud puuvilja, juustu,
piima, metsasaadusi ning väikeseid käsitööesemeid. Esmatähtsate toiduainetega, nagu olid
vili ja vein, varustasid elanikkonda pigem senjöörid, kiriklikud organisatsioonid ja
linnastunud suurmaaomanikud.
4. PEREKOND
Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik
ühiskondlik struktuur.
Enamasti elasid talupojad tuumperedena, kuhu kuulusid ema-isa, üks, kaks või kolm last,
vanaisa ja vanaema. Näib, et suuri, laiendatud peresid esines harva. Üldiselt sõltus
talupojapere suurus tema materiaalsest olukorrast. Mida suurem oli põllumaa ja mida
rohkem omati kari- ja eriti tööloomi, seda suurem oli ka pere.
Abielud sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel, teineteist tunti lapsest saadik. Naist
defineeriti kui "abikaasat, leske või neitsit". Naine oli pere- ja sugukondlike piirangute
ohver