orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1. Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome.
varieerudes 20-50 aastani. See nähtus on jälgitav tänaseni, kuigi kiiritus toimus 1945. aastal. Viimasel ajal on latentsi puutuvaid küsimusi ümber hinnatud. Fikseeritud ekspositsiooni ja vähi ilmnemise vahelise ajavahemiku on asendanud ‘vanus ekspositsiooni ajal’ kontseptsioon. Vaatamata sellele, kui vana oli isik kiirituse ajal, ilmnevad kiirgusest tingitud vähid selles eavahemikus, kus ka kõige sagedamini esineb sama liiki spontaanseid tuumoreid. Heaks näiteks on naiste rinnavähk. Kuigi kiirgus võib algatada vähiprotsessi tekke noores eas, on rinnavähi lõplikuks väljakujunemiseks vajalikud mitmed hilisemad muutused, millest mõned on hormoonsõltuvad.
annaabi.ee 
