Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil
Need Euroopa rahvad, kes ei omanud kolooniaid või omasid neid on vähe, omasid suurt riski
jääda tahatõrjutuks.
o I maailmasõja lõpp ja rahvuslus:
- Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks. See on jätkunud Ida-
Euroopas vägivaldselt ka pärast Külma sõda (Jugoslaavia pärilussõjad 1990.a); Suure hulga riikide
tekkimine peale IMS; kõik uued riigid luuakse mingite etniliste näitajate põhjal mingi tuumikrahvuse
ümber. Tugevneb arusaam, et rahvuslus pole ainult suurte rahvaste pärusmaa, vaid ka võimalikuks
teeks väiksemate riikide/rahvaste püüdlustest saada oma riik ja eralduda teistest riikidest. 19.
sajandil ei tekkinud niisama, see olenes suurriikide kokkulepetest, huvidest vastavas piirkonnast.
Peale IMS muutub etniline aspekt suureks ajendiks Euroopa poliitilise kaardi muutmiseks riikide
tekkimisega.
o Saksamaa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus:
- Johann G