Maastikuarheoloogia
arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on
elanud ja loodusele oma tegevusega mõju avaldanud ka paljudes sellistes piirkondades, kus
puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised.
Tänapäevasest asustusarheoloogiast Eestis võib hakata rääkima sellest hetkest, mil esimeste
konkreetsete arvutuste põhjal õnnestus välja selgitada, et pronksi- ja vanema rauaaja
kivikalmetesse matnud kollektiivid ei olnud suuremad tavalisest tuumikperest, et isegi nendest
peredest ei maetud alguses kõiki liikmeid kivikalmetesse ja et suur osa peredest ei ehitanud
ilmselt üldse seesuguseid monumentaalseid kalmerajatisi. Sellisele järeldusele jõuti 1990.aastate
alguses. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisega kadus möödanikku ideoloogiline kontroll
teaduse sisu üle ning avanesid piirid suhtluseks välismaailmaga. Hakati esitama küsimusi nagu
millised olid asustusüksused muististe taga, millised olid sotsiaalsed, majanduslikud jms
annaabi.ee 
