Karl Suure elulugu
Itaalias, läänegootide Hispaanias ja isegi prantsusmaal oli
koolitus ja koolitatus praktiliselt välja surnud. Ajavahemikul 600 kuni 770 ei kerkinud esile peaaegu
ühtegi esileküündivamat kodumaist literaati.
Meie tänasest vaatevinklist vaadatuna on õukonnakooli rajamine Karli kõige isikupärasem tegu. See
varjutab tema relvakuulsuse, tema hiilgavad võidud ja isegi ta riigiehituslikud saavutused.
Sõjakäikude kõrval leidis Karl aega koondada vaimuinimesi. Kuna Frangi riigi tuumikmaades endis
ei olnud võimalik mingist vaimuelust rääkida, siis ammutas ta vaimuvalgust ja haridust kogu
ülejäänud Euroopast.
Eriti tugevasti vormis teda Itaalia.
Wolfgang Braunfels märgib tabavalt: ,,Viis korda käis Karl Itaalias ja iga kord pöördus ta tagasi
muutununa: 774, kui ta lõi kuningas Desideriust, vallutas Pavia ja võttis üle Langobardia riigi. 776,
kui ta surus maha viimase sealse ülestõusu. 780/81, kui ta laskis Hadrianus I-l oma pojad Pippini ja