Kultuurigeograafia konspekt
Aastate keskpaigast. Algul tugineti soome-ugri
vähemusrahvuste etnogeograafiale ning lähtuti Prantsuse kirjeldava kultuurigeograafia ja keskkonnaajaloo
traditsioonist (Kurs, e-kiri 2005), hiljem keskenduti üha rohkemmaastikukäsitlusele. Kirjeldatud suunad --
regionaal-, rahvastiku- ja maastikugeograafia -- on suutnud üllatavalt visalt vastu pidada 20. Sajandi
ideoloogilistes ja poliitilistes murrangutes, moodustades Eesti (sotsiaal)geograafia tuumikainese.
Eesti geograafias eristada kolme tihedalt seotud ja üksteisega põimunud teemaderingi, mis kõik puudutavad
sotsiaal- ja kultuurigeograafia valdkonda: Esiteks võib eristada tugeva rakendusliku kallakuga
regionaaluuringuid, mis on seotud planeerimise ja majandamisega ning tuginevad otseselt sotsiaalsete
nähtuste ruumilisele analüüsile. Teiseks suunaks on rahvastiku- ja migratsiooniuuringud, mis praegu
annaabi.ee 
