Kirjandussemiootika
Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul
tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse)
puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’.
Kõik need tunnused teenivad kardinaalsetest funktsioonidest koosneva tuuma
väljaarendamist, tekst hargneb katalüsaatorite – tunnuste ja informantide kaudu.
Järgnevus jutustuses ongi tuumfunktsioonide ahel, mis omavahel seotud
solidaarsussuhtega, st nad eeldavad üksteist, kuigi tegu pole päris kausaaltemporaalse
vaid millegi sellisega. Jutustus on elementide süsteem, mis toimub läbi elementide
integreerituse. Elemendid muutuvad järjest mahukamaks. Funktsioonidest kõrgemal
asub tegelaste tasand, selle kohal jutustuse tasand. Jutustuses 2 süntaksit: järgnevuse s
ja hierarhilisuse s. Kõrgematel tasanditel Barthes eriti pikalt ei peatu.