Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Ettekirjutustes vähem ajalugu, rohkem seiklust. Ivo
Schenkenbergi kuju on kõige rohkem kannatada saanud, aga tegelikult ka Bornhöhe enda
raamatust. Russowi kroonikas on ta ka kangelane: linna kaitsja. Bornhöhe tekstis on ta juba röövel.
Bornhöhe tekst on palju saanud inspiratsiooni Russowi kroonikast: ajastu üldpilt, osad tegelased.
Võrdlusel jääb silma, et „Viimne reliikvia” on jutustatud Gabrielist lähtuvalt, aga Bornhöhe tekst on
Agnesest. Seda tõestavad ka tuumepisoodid: põgenemine Ivo juurest, Agnese haigus ja pulmad.
Film on keskendunud mehelikule võitlusele, raamat armastusee. Kui filmi I plaan, mida Gabriel
mängib, on sõjamehe oma, siis jutus on ta pigem armastaja ja kavaler: rüütel-armastaja, keskajast
pärit rüütlitüüp. Filmist on kadunud komejanditegemine, mis jutustuses on tähtis. Romantilise
ajaloonarratiivi hulka kuulub selline juhuslikkus, äkiline pööre. Filmis on kõige olulisem vabaduse
motiiv: “Meie reliikvia on vabadus