„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”
tuumaenergiaprogramme omavates ELi liikmesriikides tööstuslikke strateegiaid.
Kokku on selliseid jäätmeid ELis ladustatud umbes kaks miljonit kuupmeetrit, millest enamus
on ladustatud maapinnal asuvates või maapinnalähedastes rajatistes.
Kõrge radioaktiivsusega ja pikaajaliste jäätmete osas ei ole veel ükski riik rakendanud
kavandatud lõpplahendust.
Lõpphoiustamine sügavates ja stabiilsetes kivimite formatsioonides on tuumatootjate jaoks
eelistatuimaks lahenduseks, samas kui teised eelistavad maapinnalähedasi rajatisi, et
järelvalve ja võimalikud parandustööd oleksid lihtsamad. Mõned peamised tegurid, mis
mõjutavad kõnealuse lõpplahenduse suunas tehtavaid edusamme, on pigem sotsiaalpoliitilised
kui tehnilised.
Suured edusammud on toimunud Soomes, kus kohaliku elanikkonna ja parlamendi
heakskiidul on ladustamiskoht valitud. Soome seadusandlus välistab igasuguse tuumajäätmete
annaabi.ee 
