Legeerterasteks nimetakse neid teraseid, milles teiste, peale raua, keemiliste elementide sisaldus ületab keskmise süsinikterastes, so. Mn >0,3- 0,7 %, Si >0,2- 0,4 %, P >0.01- 0,05 % S > 0,01-0,05 %. Peale nimetatud võib süsinikteras minimaalselt sisaldada lahustunud gaase- nagu hapnik, vesinik ja lämmastiku, või juhuslike lisandeid nagu vask, tsink, tina või teised metallid, mis sattuvad sellesse koos vanarauaga. Vajaduse korral, näiteks terastes, mida kasutatakse tuumatehnikas, piiratakse rangelt värviliste metallide sisaldust, kuna nemad tuumakiirituse mõjul kutsuvad esile terase paisumise. Kõige rohkem suurendavad läbikarastuvust kroom, nikkel, molübdeen ja mangaan. Seetõttu kasutatakse neid legeerimiseks kõige sagedamini. Eriti positiivselt mõjutab läbikarastuvust legeerimine mitmete komponentidega korraga, näiteks kroomi ja nikliga. On väga efektiivne kroomnikkelteraste legeerimine molübdeeniga.
vanad või ohutuse tagamise tõttu, tavaliselt roheliste nõudmisel. 6 Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed on need, mis sisaldavad radioaktiivseid keemiliste elementide isotoope ja neil ei ole praktilist väärtust. Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Neid annavad tuumatehnikas, meditsiinis ja tööstuses kasutatavad radioaktiivsed materjalid. Kõige erinevama isotoop koostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekib tuumakütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumakütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Kõik tekkivad jäätmed isoleeritakse keskkonnast, käideldakse ja ladustatakse vastavalt nende omadustele ja potensiaalsele ohtlikkusele.
annaabi.ee 
