taastamist ja inimõiguste järgimist. Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED gerontokraatia valitsemine valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega. NSV Liidu tollased juhid olid vastu reformidele ja muudatustele.
o Vahendid, kuidas kritiseerida ja nõuda demokraatia taastamist: a) omaalgatuslikud lehed ja teosed (ehk Samizdat) b) Salaja läände toimetatud materjalid (ehk Tamizdat) c) Väikearvulised meeleavaldused, piketid. d) Loodi „Helsingi Gruppe“ inimõiguste rikkumise jälgimiseks. o Tuntuimad Dissidendid: Akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov - Koduaresti (1921-1989) 1970. a. Nobeli Kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn – Vangilaagrisse (1918-2008) – kelle kuulsaim teos oli „Gulagi arhipelaag“. o Dissidentidega võitlemine Töölt vallandamine, asumisele võtmine, koduarest, maalt välja saatmine, vaimuhaiglatesse sulgemine
samizdat) · salaja läände toimetatud materjalide kaudu (nn. tamizdat) · meeleavaldustel ja pikettidel (mis jäid osalejate hulga poolest väikesearvulisteks) · luues nn. Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks NSV Liidus Tuntumad dissidendid NSV Liidus olid: · Aleksander Solzenitsõn- kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1970) · Andreis Sahharov- akadeemik ja tuumateadlane Võimud kasutasid teisitimõtlejate mahasurumiseks nende: · töölt vallandamist · asumisele saatmist · vangistamist · sulgemist koduaresti kinnistes linnades · väljasaatmist maalt · hullumajadesse sulgemist jne. Kuigi dissidente, kes avalikult julgesid kommunistliku diktatuurireziimi vastu välja astuda oli vähe, siis toetus nende ideedele kasvas pidevalt. 1.5. Breznevi järglased 1982.-1985.a.: (Vt. ka õpik lk.115)