soojendama. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri
2.FÜÜSIKA OLULISUS Füüsika on tehnika, inseneeria alus (rakendusfüüsika). Teiselt poolt annab tehnika füüsikale järjest uusi uurimisriistu. Ei tohiks unustada sedagi, et füüsikale üle tehnika võlgneme ka enamiku olmemugavustest, elektrivalguse ja -kütte, elektripliidid, raadio ja televisiooni, kaugside, mobiiltelefonid. Kuid teisalt kui tõesti peaksid realiseeruma kõige mustemad stsenaariumid, siis võlgneme füüsikale ju ka tuumapommid, tuumatalve, tuumajaamade katastroofidki. Kuid mõelgem veel: ka tuli põhjustab tohutuid materiaalseid ja paraku ka inimkaotusi. Vaevalt aga nõustuks tänapäeval keegi tagasi pöörduma koopainimese eelsesse, korilusajastusse ning tule kasutamisest loobuma. Tuumaenergia raevukad vastased (rohelised) pole paraku suutnud pakkuda ka võrdväärset alternatiivi vältimatult ähvardava energiakriisi ületamiseks. Tuuleenergia, päikeskiirguse energia fotoelementide kaudu jm võivad küll kriisi
Tänapäeva inimeste geneetiline varieeruvus on oluliselt väiksem kui teistel primaatidel, kuigi inimese praegune populatsioon on mitmete suurusjärkude võrra suurem. Teadlased on selle seletamiseks välja pakkunud erinevaid teooriaid, näiteks hiljutised geneetilised pudelikaelad ehk sündmused, mille käigus oluline osa populatsioonist sureb või ei saa järglasi anda. Üheks selliseks sündmuseks oli Indoneesias asuva Toba vulkaani purskamine 70 000 aastat tagasi, mis põhjustas tuumatalve taolise jahenemise. On arvatud, et selle elas üle vaid 15 000 inimest. Teise teooria kohaselt oli inimesi viimase kahe miljoni aasta sees pidevalt väga vähe, mõnikord ei elanud maailmas üle 10 000 paljunemisvõimalise indiviidi. Uues uurimuses keskendutakse pigem kogu genoomile, mitte spetsiifilistele geneetilistele liinidele, mida varasemates uurimustes käsitleti. Uut geneetiliste markerite uurimise meetodit
Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. 3. Aerosoolid- Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. 4. Kasvuhoonegaasid- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal
annaabi.ee 
