Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherfor 1911. aastal . Uraanituumast energiasaamise alguseks oli aga Otto Hahni ja Fritz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustuma, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Tuumarelvad Tuumarelvaad on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tähtsad koostisosad on tuumaleangud ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamisekskasutatavad vahendid koos juhtimisseadmetega. Peamised mõjutegurid on löölaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumarelvad on võimsamad massihävitusrelvad: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 1963. a sõlmisid NSVL, Suurbritannia ja USA lepingu tuumakatsetuste
5 Kahekümne seitsmendal oktoobril 1973. aastal lõhati maapõues 3.5 megatonnise termotuumaleng , mis jäi NSV Liidu maa-alustest tuumaplahvatustest võimsamaiks. Aastail 1980-1984 tehti kakskümmend viis tuumaplahvatust. NSV Liidus oli hinnanguliselt tuumalaengute koguarv kakskümmend viis tuhat. 6 3. TUUMARELVA ÜLESEHITUS Tuumarelv on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tuumarelva tähtsad koostisosad on tuumalaengud (aatomi- ja termotuumapommid ja mürsud) ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamiseks kasutatavad vahendid (kanderaketid, lennukid, torpeedod, suurtükid, süvaveepommid, maastikul paigaldatavad fugassid) koos juhtimisseadmetega. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivsus
Samuti osaleb rakumembraani moodustumisel. Lüsosoom Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksist. Sisaldavad ensüüme ning nendes lagundatakse makromolekule, otsetarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Rakutuum Asub tsütoplasmas ja on ümbritsetud kahekihilise tuumamembraaniga, milles on poorid, mis võimaldavad mitmesuguste ainete liikumist tuuma ja sealt välja. Tuum on täidetud karüoplasmaga ehk tuumasisese plasmaga, mis siseldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige tähtsamad osad, nendesse on talletunud organismi geneetiline info. Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga
Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine) Rakutsükkel Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni. Rakutsükkel: Interfaas Mitoos o Profaas Karüokinees o Metafaas Karüokinees o Anafaas Karüokinees o Telofaas Karüokinees Tsütokinees Karüokiplasma tuumasisese plasma Tsütoplasma on tuumaväline plasma Interfaas Faas kahe mitoosi vahel 1. Tsentrioolid (rakuosa) kahestuvad (tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosneb miktoruublitest [3x9] ) 2. Kromosoomid on lahti keerdunud 3. DNA replikatsioon (kahekordistub) 4. Raku mõõtmed ja organellide arv suureneb 5. ATP süntees Interfaasis enamik rakke diferentseerub (eristuvad) Mitoosi faasid Profaas (ettevalmistav faas) 1
Tuumade lagunemine toimub ahelreaktsioonina, kus vabanevate neutronide hulk plahvatuslikult kasvab. Lõhustuva massi minimaalset hulka, kus ahelreaktsioon on juba võimalik, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumajõujaamades tuumakütus, näit. uraan- 235 laguneb kontrollitavais tingimusis kergemaiks elementideks baarium-141, krüptoon-92, vabanevad neutronid ja energia(moodsam tehnoloogia kasutab uraani peamist isotoopi uraan -238 mis muundatakse lõhustuvaks plutoonium -239). Tuumasisese energia hulk sõltub tuuma massiarvust, kergete tuumade liitumisel (tuumasüntees) vabaneb palju rohkem energiat kui raskete tuumade lagunemisel. Tuumasünteesi rakendamine energia tootmiseks muutub reaalseks oletatavasti käesoleva sajandi keskpaiku. Mis ma pean oskama: 1) teadma radioaktiivsuse kiirguse liike, neist tulenevaid ohte, vastavaid mõõtühikuid ja lubatavaid doose; 2) hinnata antud hetkel säilunud radioktiivse aine hulka teades alghulka ja
kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum.(ER) 3. Karedapinnaline EPV. 4. Golgi kompleks. 5. Endosoomid ja lüsosoomid. Tuumaümbris : *Koosneb 2 membraanist. *Memraanide vahele jääb tühimik. *Tuumaümbrises on poorid. *Pooride kaudu toimub ainevahetus tsütoplasma ja tuumasisese plasma vahel. *Mida aktiivsem rakk, seda rohkem on tuumaümbrises poore. Karedapinnaline EPV : Karedus on tingitud ribosoomide paiknemisest. Ribosoomid kindlustavad ka selle struktuuri põhifunktsiooni, milleks on valkude süntees, sünteesitud valkude talletamine ja transport. Siledapinnaline EPV : 1. erinevate süsivesikute süntees. 2. erinevate lipiidide süntees. 3. lihasrakkudes säilitatakse kaltsiumit.(säilitusfunktsioon) 4
annaabi.ee 
